supervisioon Tallinnas 27.10.10

toimus eile ehk 27.10.10. Kohal olid Kersti, Kadri, Natalja, Heivi, Evelin, Sirje, Margit, Tiina ja Liina. Tiina esitas juhtumit (üldanesteesia käigus tekkinud ajukahjustus ja sellest paranemine), arutasime seda, kuidas neuropsühholoogiliste testidega autojuhtimise võimekust või selle puudumist mõõta (äkki see oleks ka teema mõneks järgmiseks koolituseks?), ning muid päevakajalisi probleeme, sh
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13266279

elevus oli lõpuks nii suur, et uus aeg ununes kokku leppida:)

Supervisioon Tartus 20.10.2010

... toimus nüüd järjekordselt Psühhiaatriakliinikus. Sedakorda kuulasime põhjalikumat loengut psühhiaater Liina Haringult, teemaks "Psühhotroopsete ravimite toime kognitiivsele funktsioonile" ning pärast analüüsisime selle uue info valguses veel edasi Kristo poolt eelmisel korral esitatud juhtumit. Kohal seekord juba 16 inimest, lisaks ettekandjale veel Kristo, Margus, Triinu, Jaana, Liisi, Inga, Janne, Ailen, Maris, Ene, Külli, Mairi, Inna, Signe ja Anu.
Järgmine supervisioon on plaanis Närvikliinikus, novembri keskpaigas. Täpsem info selle kohta tuleb lähipäevil.

Doktoritöö kaitsmine

15. oktoobril algusega kell 14 kaitseb pedagoogika doktorant Mairi Männamaa haridusvaldkonna doktorikraadide andmise ühisnõukogus (TÜ nõukogu saal) doktoriväitekirja "Word guessing test as a measure of verbal ability. Use of the test in different contexts and groups" (Mõistete äraarvamise test verbaalsete võimete hindamiseks. Testi kasutamine erinevates kontekstides ja gruppides).

Juhendaja: prof Eve Kikas
Oponendid: prof Marika Veisson (TLÜ) ja prof Pekka Niemi (Turu Ülikool).

Doktoriväitekiri põhineb kolmel artiklil ja sissejuhataval osal. Töö eesmärgiks oli välja töötada mõõtevahend-mõistete äraarvamise test algklasside laste verbaalsete võimete hindamiseks, mida võivad probleemsete ja riskirühma laste väljaselgitamiseks kasutada nii koolipsühholoogid, eripedagoogid kui ka õpetajad. Doktoriväitekirjas antakse ülevaade mõistete äraarvamise testi väljatöötamise protsessist, testi lühema ja pikema versiooni psühhomeetrilistest omadustest (reliaabluse ja valiidsuse näitajad) erinevates testisituatsioonides (grupp ja individuaalne) ja gruppides (õpiraskuste diagnoosiga ja diagnoosita lapsed). Testitulemuste ajas püsivuse ja individuaalsete erinevuste hindamiseks kasutatakse andmeanalüüsi meetodeid nii grupi kui indiviidi tasemel. Doktoritööst selgub, et mõistete äraarvamise testi tulemusi võib mõjutada hindamise kontekst. Laste tulemused olid klassiruumis läbiviidud testimisel paremad võrreldes individuaalselt läbiviidud testimisega. Doktoritöös leiti ka, et õpiraskustega lastel oli mõistete äraarvamine teiste verbaalsete testide tulemustega nõrgemalt seotud kui lastel, kellel õpiprobleeme polnud. Erinevad uuringud toetavad mõistete äraarvamise testi kasutamist ka õpitulemuste ennustajana matemaatikas ja emakeeles. Samas näidatakse töös ka seda, et nii testide tulemused, akadeemiline edukus kui ka võimete ja akadeemiliste tulemuste omavahelised seosed pole alati stabiilsed ja võivad erinevates akadeemilise edukuse gruppides varieeruda ning ajas erinevalt muutuda. Uuringust selgus, et grupi tasemel läbiviidud analüüside tulemused pole alati üldistatavad indiviididele erinevate gruppide sees. Sõnade äraarvamise testi tulemuste interpreteerimiseks ja üldistuste tegemiseks on soovitav kasutada erinevaid andmeanalüüsi meetodeid. Nii võimeid kui ka akadeemilist edukust tuleks hinnata dünaamikas.